3 küsimust & lugeja soovitab
Näita: • Kolm küsimust • Lugeja soovitab
-
LR esitab kolm küsimust Philip Rothi „Nemesis“ tõlkijale Liisa Ady Oksale. „Nemesis“ oli Philip Rothi kirjanikutee lõpp-punkt ja nüüd algas sellest raamatust hoopis üks loodetavasti pikk ja huvitav tõlkijateekond. Kas see oli hea koht, kust teele asuda? Alustaksin võib-olla sellest, mis minule ja arvatavasti ka teistele lugejatele „Nemesise“ juures esimesena silma jäi…
-
LR esitab kolm küsimust Pierre Michoni teose „Rimbaud, poeg“ tõlkijale Leena Tomasbergile. Arthur Rimbaud’ kuju on Pierre Michoni loomingus kohal juba tema loometee algusest saati ja nende elulugudes on koguni hämmastavaid paralleele, mida sa oma saatesõnas ka välja tood. Hästi enam ei mäletagi, millal meie esimest korda rääkisime „Rimbaud, poja“…
-
LR esitab kolm küsimust Nii Ayikwei Parkese „Sinise linnu saladus“ tõlkijale Heili Sepale. „Sinise linnu saladuse“ mitmehäälsusega kaasneb mitmekeelsus, registrite paljusus, mida oled saatesõnas eraldi käsitlenud. Mind on alati huvitanud, kuidas on inimeste peas korraldatud nende mentaalne leksikon. Kujutan seda vahel ette vanamoodsa kataloogikapina, kus on perfokaardid sõnadega, mida näiteks aeg-ajalt…
-
LR esitab kolm küsimust Ondjaki romaani „VanaemaÜheksa ja soveti saladus“ tõlkijale Leenu Nigule. „VanaemaÜheksa ja soveti saladus“ – juba romaani pealkiri tekitab lõbusat uudishimu. Kas mäletad, millal ja millega see raamat sinu huviorbiiti jõudis, et oskasid seda LR-ile avaldamiseks pakkuda? Tõtt-öelda, ega ma täpselt ei mäletagi. Eksemplar „Vanaema“ 2008. aastal…
-
LR esitab kolm küsimust Alice Zeniteri romaani “Kes neid jõuaks lahuta” tõlkijale Maria Eskole. „Kes neid jõuaks lahuta“ on taas kord üks „pudelipost“, mis nii sobival hetkel lugejateni jõuab. Zeniter kirjutas selle romaani omamoodi vastulausena tookord värskelt ametisse asunud president Nicolas Sarkozy parempöördele ja immigratsioonipoliitika karmistamisele. Tänavu jaanuaris võeti vastu…
-
LR esitab kolm küsimust Andri Krasnjaštšõhhi „Jumal on. +/-“ tõlkijale Veronika Einbergile. Mäletan lapsepõlvest, et mu isal oli pardel salapärase kirjaga ХАРКІВ (selgub, et seda kaubamärki kasutatakse ja pardleid tehakse endiselt). Ukraina keelele ei olnud mul aga pärast seda miskipärast põhjust mõelda enne, kui toimetajatööd tegema hakkasin. Kuidas jõudsid ukraina…
-
LR esitab kolm küsimust Sophoklese näidendi „Antigone“ tõlkijale Anne Lillele. „Antigone“ kirjutamisaeg pole täpselt teada, selle lavastamisaeg arvatakse olevat aasta 442 e.m.a paiku. Tõeliselt hea meel on selle üle, et pea 2500 aastat hiljem on see võimas tragöödia nüüd lõpuks ka eesti keeles loetav. Mäletan, et rääkisid sellest tõlkest mulle…
-
LR esitab kolm küsimust Félix Guattari essee „Kolm ökoloogiat“ tõlkijale Ott Puumeistrile. Eelmisel aastal kirjutasid sa Loomingu Raamatukogule küsimusega, kas meil oleks huvi „Kolme ökoloogia“ avaldamise vastu, ütlesid, et selle essee tõlkimise plaan oli sul juba pikemat aega mõttes olnud. Millest see mõte idanema hakkas? Kas üldisemast huvist Guattari vastu…
-
LR esitab kolm küsimust Heinrich Eisenschmidt’i „Mälestusi Krümmeri õppeasutusest Võrus“ tõlkijale Ene Kuusile. Kui palju teatakse Võrus Krümmerist ja tema koolist? Arvan, et enamikule Võru linna elanikest on Krümmeri nimi ja tema tegevus Võrus tundmatu. Ilmselt teavad sellest Võrumaa Muuseumi töötajad ja Võru linnas koolihariduse andmise ajalugu uurinud isikud. Väga loodan,…
-
LR esitab kolm küsimust Tanya Tagaq’i „Lõhkine hammas“ tõlkijale Hasso Krullile. Kuidas leidsid autori ja raamatu? Viisteist aastat tagasi käis Tanya Tagaq Eestis. Viljandi Pärimusmuusika Aidas oli tema kontsert (20.02.2009), see jättis mulle võimsa mulje. Tagaqi kõrilaul on väga intensiivne, seda ei matnud ka trummid ja kitarr, mis tema esinemist saatsid.…
