Veronique Durandi ja Jean-Pierre Ohliga vestleb Heli Allik.
Prantsusmaal maalilises Dordogne’is, mille vaated meenutavad lapsepõlves loetud muinasjuturaamatute illustratsioone, asub väikeses, kõigest kolmesaja elanikuga Borrèze’i külas üks imelik ja idülliline koht Bibliogîte – Les Pierres Dorées, mille nime on veidi raske tõlkida. Les Pierres Dorées on muidugi Kuldsed Kivid, aga Bibliogîte? Raamatumagala? Raamatuöömaja? Majalugela? Bibliovõõrastemaja? Lugemismajutus? Raamatuturismitalu? Bed and Bookfeast? Lugeda ja magada? Ükski vaste ei sobi, aga igal juhul on see kaunis, väikese mäe jalamil asuv, korraga elegantne ja boheemlaslik-rustikaalne võõrastemaja, mis pakub ööbimist, vaikelu ja raamatuid. Selle eest hoolitsevad Veronique Durand ja Jean-Pierre Ohl, kes oma endised askeldused Bordeaux’s – töö raamatupoes, õpetamine, kirjastamine – on selja taha jätnud ja elus uue lehekülje pööranud. Järgnev on lühidalt öeldes lugu sellest, kuidas siis, kui midagi pole, tuleb see välja mõelda.
