LR esitab kolm küsimust Miljenko Jergovići jutukogu „Sarajevo Marlboro“ tõlkijale Madis Vainomaale.
Kui Sa meile esimest korda kirjutasid ja ütlesid, et tahaksid serbia kirjandust tõlkida, lisasid kohe ka, et sõjateemalisi raamatuid üritaksid vältida. Meil ammu mõttes olnud horvaadi kirjaniku Dubravka Ugrešići puhul õnnestuski selline valik teha, sest tal oli sõjaeelsest ajast niivõrd suurepärane raamat, nagu „Romaanijõe forsseerimine“, ehkki tema tuntum looming tõukub just sõjast ja pagulasekogemusest. Teisel meil mõtteis olnud autoril, Bosnia horvaadil Miljenko Jergovićil, on äärmiselt mahukas proosalooming, milles on ka rida teoseid, mis ei räägi sõjast ja mahuksid LR-i kaante vahele, ometi käisime Sulle välja just tema esimese jutukogu „Sarajevo Marlboro“, millest kujunes läänes Jugoslaavia sõdadest kõneleva kirjanduse teerajaja. Miks Sa meie pakkumise ikkagi vastu võtsid?
Mäletan, et kui ma tegin „Sarajevo Marlborost“ LR-ile proovitõlke – see võis olla vist 2019. aastal –, siis pidin ikka väga pingutama. Ma ei tahtnud tõlkida midagi, mis oleks kinnistanud regiooni seostamist vaid sõjakoledustega. No selline tunne oli, nagu aitaksin kaasa Hollywoodi stereotüüpide kinnistamisele selle regiooni kohta. Kui ma aga selle läbi lugesin, siis mõistsin, et see on ühtaegu nii parim raamat kui ka formaat Bosnia ja üldse sõjatragöödiast rääkimiseks. Väiksed jutukillud, mis annavad kõige paremini edasi toimuva brutaalsust, absurdsust, traagilisust ja ka situatsioonikoomikat. Väljend „ekskursioon“ kõlab võib-olla labaselt, aga seda Jergović oma jutukoguga teeb – viib lugeja endaga sõjateemalisele ekskursioonile kaasa ja annab võimaluse näha erinevate korterite ja majade akendest.
Enne „Sarajevo Marlboro“ tõlkimisega pihta hakkamist ja tõlkimise algusfaasis lugesin vene keeles Andrei Kurkovi raamatut „Hallid mesilased“, mille tegevus toimub Donbassi eikellegimaal Ukraina ja separatistide rindejoonel. See raamat andis kinnituse, et „Sarajevo Marlboro“ on kõigile väga oluline ja vajalik lektüür. Sõja uut faasi alates 24. veebruarist 2022 kajastas enamik meediast kui sõja algust. Mul tekkis veider tunne, et mismoodi algus – just lugesin ju raamatut sellestsamast sõjast.
Eks isiklik kogemus andis ka olulise tõuke. Töötasin 2000-ndate alguses Bosnias erinevates väikestes kohtades, kust sõda oli üle käinud, ja need lood ja teemad, millega kokku puutusin, jätsid oma jälje. Seesama Vareš, mida Jergović mainib jutus „Koloonia“, oli esimene koht, kus töötasin, ja mäletan tänapäevani seda käänulist teed, mis läbi metsa jõe kõrval lookleb ning viib tasapisi tõustes Varešini.
Kuidas raamatu tõlkimine läks? Kas pidid tegema midagi ka hoopis teisiti kui oma tõlkedebüüdis?
Oi, mul oli väga hea meel, et esimese tõlke valik langes Ugrešićile – see raamat on tõeline delikatess! Aga väga kõva katsumus ka. Ma olin Ugrešići tõlkides ikka päris korralikus stressis, et kas ma juhuslikult ei jätnud kahe silma vahele mingit allteksti või vihjet või viidet, sest Ugrešić pani neid nagu jalaväemiine igale poole. Jergovići tõlkides mul sellist stressi ei olnud, aga samas lugesin ja uurisin veel täiendavalt Bosnia sõjast sinna juurde ja sellepärast oli see hingeliselt palju raskem ja koormavam.
Tuleb meelde, et alguses pakkusin ühe võimalusena ka Alen Meškovići raamatut „Ukulele jam“. See räägib ka Bosnia sõjast, aga sõda on siin taustaks, keskmes on teismelise peategelase nn coming of age lugu – sõja algusest kodukülas, põgenemisest, elust pagulaslaagriks kohandatud vana mereäärse hotelli toas Horvaatias, koolist, popmuusikast jne.
Kas julgeksid poetada meie lugejatele midagi juba ka oma järgmisest tõlkest, nüüd tõesti serbia kirjaniku Bora Ćosići teosest?
Bora Ćosići „Minu pere roll maailmarevolutsioonis“ on kahtlemata üks endise Jugoslaavia kultusteoseid. Raamat pärjati 1969. aastal toonase Jugoslaavia maineka NIN-i kirjandusauhinnaga. Selle järgi valmis 1971. aastal ka film, kuid selles nähti liigset režiimikriitilisust ja selle näitamine keelati ära ja minu teada ei jõudnud see film kinolevisse ka hiljem. Raamat räägib olulistest ja radikaalsetest muutustest ühiskonnas, nagu sõda, revolutsioon, sotsialismi tulek, läbi lapsesilmade. Luban, et see lugemine saab olema lõbus!
