Blogi
3 minutit
Muusika lubab avastada kohti, kus me füüsiliselt olla ei saa. Intervjuu Tomorrow Comes The Harvestiga
Mingi sisukokkuvõte?
1 minut
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: Pimeduses kobav tõlkija
Heili Sepp
Õhtud kisuvadki juba pimedamaks, on seega täiesti asjakohane lugeda Heili Sepa artiklit “Pimeduses kobav tõlkija” “Tõlkija hääle” XI numbrist, et tema tõlkenõksudest ja Aafrika maade kirjandusest veelgi rohkem teada saada.
Loe siit.
(pilt: ERR)
Õhtud kisuvadki juba pimedamaks, on seega täiesti asjakohane lugeda Heili Sepa artiklit “Pimeduses kobav tõlkija” “Tõlkija hääle” XI numbrist, et tema tõlkenõksudest ja Aafrika maade kirjandusest veelgi rohkem teada saada.
Loe siit.
(pilt: ERR)
1 minut
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: Juan. Müstilise kogemuse tõlkimisest
Agne Pilvisto
Kuidas tõlkida müstilist kogemust üleüldse millessegi? Ja kuidas tõlkida seda ühest inimkeelest teise? Agne Pilvisto sõnatuks võttev artikkel mehest, kellelt pärineb ka aja jooksul hoomamatuid tähendusi omandanud kujund “hinge pime öö”.
Loe siit.
(pilt: Juan de la Cruzi joonistus ristilöömisest)
Kuidas tõlkida müstilist kogemust üleüldse millessegi? Ja kuidas tõlkida seda ühest inimkeelest teise? Agne Pilvisto sõnatuks võttev artikkel mehest, kellelt pärineb ka aja jooksul hoomamatuid tähendusi omandanud kujund “hinge pime öö”.
Loe siit.
(pilt: Juan de la Cruzi joonistus ristilöömisest)
1 minut
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: Kui palju rahutusi.
Leenu Nigu
Kõik mäletavad, kuidas Veiko Õunpuu “filmis Sügisball” küsiti šveitser Theolt “Kas sa Pessoad oled lugenud?”. Aga kuidas ta oleks saanudki lugeda, kui selle salapärase kirjaniku kõige tähtsam teos tõlgiti eesti keelde alles 2022. aastal? Sellest, kuidas “Rahutuse raamatu” tõlkimine käis, sellest räägib “Tõlkija hääle” XII numbris Leenu Nigu.
Loe siit.
(pilt: ERR)
Kõik mäletavad, kuidas Veiko Õunpuu “filmis Sügisball” küsiti šveitser Theolt “Kas sa Pessoad oled lugenud?”. Aga kuidas ta oleks saanudki lugeda, kui selle salapärase kirjaniku kõige tähtsam teos tõlgiti eesti keelde alles 2022. aastal? Sellest, kuidas “Rahutuse raamatu” tõlkimine käis, sellest räägib “Tõlkija hääle” XII numbris Leenu Nigu.
Loe siit.
(pilt: ERR)
1 minut
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: Ilukirjanduse tõlkija treeningplaan
Katre Talviste
„Looduselt kaasa saadud füüsiliste võimete ilmutamisel on minu tippsoorituseks see, kui ükskord kukkusin õhtusöögi ajal tooli pealt laua alla. Lihtsalt juhtus. Laudkondseid üllatas üliväga, mind ennast tõtt-öelda mitte eriti. Täpselt nii polnud varem juhtunud, aga sellega, et kuidagi nii võib iga hetk juhtuda, on tulnud eluaeg arvestada. Üllatuma hakkasin ma siis, kui paari aasta eest esimest korda elus ei juhtunud, ehkki kõik tingimused olid loodud, tooli ja laua asemel selge kiilasjää ja puha. Üllatuma selles mõttes, nagu üllatud, kui koged midagi seniolematut, ja mõtled, et vaat siis, või niimoodi näeb see seestpoolt välja.“
Kuidas see ilukirjanduse ja tõlkimise seotud on?…
„Looduselt kaasa saadud füüsiliste võimete ilmutamisel on minu tippsoorituseks see, kui ükskord kukkusin õhtusöögi ajal tooli pealt laua alla. Lihtsalt juhtus. Laudkondseid üllatas üliväga, mind ennast tõtt-öelda mitte eriti. Täpselt nii polnud varem juhtunud, aga sellega, et kuidagi nii võib iga hetk juhtuda, on tulnud eluaeg arvestada. Üllatuma hakkasin ma siis, kui paari aasta eest esimest korda elus ei juhtunud, ehkki kõik tingimused olid loodud, tooli ja laua asemel selge kiilasjää ja puha. Üllatuma selles mõttes, nagu üllatud, kui koged midagi seniolematut, ja mõtled, et vaat siis, või niimoodi näeb see seestpoolt välja.“
Kuidas see ilukirjanduse ja tõlkimise seotud on?…
1 minut
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: Apollinaire’i ja Rummo tumemeelne tripp
„Apollinaire’i ja Rummo tumemeelne tripp. Uks subjekti tulevikkude palavike (ja muude kahetsuste) poole“
Kristjan Haljak
On päris uskumatu, kui palju ja huvitavat on võimalik kirjutada üheainsa luuletuse tõlkest. Ja äärmiselt rõõmustav, et kultuurkapitali artikliauhinna žürii selle niivõrd julgelt ebatavalise teksti nomineerida otsustas. Kristjan Haljaku „Apollinaire’i ja Rummo tumemeelne tripp. Uks subjekti tulevikkude palavike (ja muude kahetsuste) poole“ „Tõlkija hääle“ viimases numbris – elagu uued nägemisvõimalused, elagu uksed!
Loe artiklit siit.
(pilt: Kris Moor)
Kristjan Haljak
On päris uskumatu, kui palju ja huvitavat on võimalik kirjutada üheainsa luuletuse tõlkest. Ja äärmiselt rõõmustav, et kultuurkapitali artikliauhinna žürii selle niivõrd julgelt ebatavalise teksti nomineerida otsustas. Kristjan Haljaku „Apollinaire’i ja Rummo tumemeelne tripp. Uks subjekti tulevikkude palavike (ja muude kahetsuste) poole“ „Tõlkija hääle“ viimases numbris – elagu uued nägemisvõimalused, elagu uksed!
Loe artiklit siit.
(pilt: Kris Moor)
3 minutit
Oksana Zabužko “Ukraina seksi väliuuringud” esmatrüki eessõna
Autorilt
Lugemiseks pakutaval romaanil oli õnne omandada skandaalne kuulsus ammu enne ilmumist. Selle mustandversioon, mis sai tol ajal Pittsburghi Kinko’s Copiesis 12 eksemplaris trükitud puhtpraktilistel kaalutlustel (et ei läheks lennul läbi Frankfurdi kaduma) ja jagatud sõpradele „lugemiseks” (peamiselt targa nõu saamise lootuses), tegi ootamatult pöörase karjääri: taaselustas samizdati. New Yorgis ja Chicagos, Pariisis ja Münchenis, Kiievis ja Lvivis hakkasid tööle paljundusmasinad, ilmsüütu mustandi koopiad käisid käest kätte, paljunesid inimeste seas nagu hiired ning mõne kuu pärast kõlasid autori Kiievi korteris kategoorilised rahvusvahelised kõned: korraga kahest lääneriigist ähvardati teda kohtumääruse ja sissesõidukeeluga. Ja siis tullakse veel ütlema, et kirjandus ei huvita tänapäeval…
Lugemiseks pakutaval romaanil oli õnne omandada skandaalne kuulsus ammu enne ilmumist. Selle mustandversioon, mis sai tol ajal Pittsburghi Kinko’s Copiesis 12 eksemplaris trükitud puhtpraktilistel kaalutlustel (et ei läheks lennul läbi Frankfurdi kaduma) ja jagatud sõpradele „lugemiseks” (peamiselt targa nõu saamise lootuses), tegi ootamatult pöörase karjääri: taaselustas samizdati. New Yorgis ja Chicagos, Pariisis ja Münchenis, Kiievis ja Lvivis hakkasid tööle paljundusmasinad, ilmsüütu mustandi koopiad käisid käest kätte, paljunesid inimeste seas nagu hiired ning mõne kuu pärast kõlasid autori Kiievi korteris kategoorilised rahvusvahelised kõned: korraga kahest lääneriigist ähvardati teda kohtumääruse ja sissesõidukeeluga. Ja siis tullakse veel ütlema, et kirjandus ei huvita tänapäeval…
1 minut
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: Anne Lange sütitav sissejuhatus
„Tõlkimisest üldisest“
Anne Lange
Anne Lange võtab uues “Tõlkija hääles” kokku Jaan Kaplinski lähenemise tõlkimisele: keel on suhtlemise, mitte tõeluse tunnetamise vahend.
Loe lisaks siit.
(pilt: ERR)
Anne Lange
Anne Lange võtab uues “Tõlkija hääles” kokku Jaan Kaplinski lähenemise tõlkimisele: keel on suhtlemise, mitte tõeluse tunnetamise vahend.
Loe lisaks siit.
(pilt: ERR)
1 minut
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: Maria Faust improvisatsioonist elus ja muusikas
„Improvisatsioonist elus ja muusikas. Elu võimalikkusest vabakutselise muusikuna“
Maria Faust
Maria Faust rääkis oma suvises kõnes teaduste akadeemia saalis vabakutselisuse võimalikkusest ja improvisatsioonist muusikas ja elus: “„…kunagi lapsena lugesin ma lõputult eksootilistest haigustest ja panin mööduvatele inimestele salamisi diagnoose. Mõnes mõttes see inimeste jälgimine ja nende olemuse ja tunnete tõlkimine muusikasse algas just sellest kummalisest kirest parasiitide ja mädanike vastu. Detailid, süvenemine, võime näha suurt pilti, leida mädapaised ja neid ravida läbi heli.“ Aga mida tõlkijadki muud teevad? Detailid, süvenemine, võime näha suurt pilti, leida mädapaised ja neid ravida läbi heli.
Loe lisaks siit.
(Foto: Rainer Sarnet)
Maria Faust
Maria Faust rääkis oma suvises kõnes teaduste akadeemia saalis vabakutselisuse võimalikkusest ja improvisatsioonist muusikas ja elus: “„…kunagi lapsena lugesin ma lõputult eksootilistest haigustest ja panin mööduvatele inimestele salamisi diagnoose. Mõnes mõttes see inimeste jälgimine ja nende olemuse ja tunnete tõlkimine muusikasse algas just sellest kummalisest kirest parasiitide ja mädanike vastu. Detailid, süvenemine, võime näha suurt pilti, leida mädapaised ja neid ravida läbi heli.“ Aga mida tõlkijadki muud teevad? Detailid, süvenemine, võime näha suurt pilti, leida mädapaised ja neid ravida läbi heli.
Loe lisaks siit.
(Foto: Rainer Sarnet)
Kirjanduslik kingitus endale või sõbrale – TELLI LR!
Oktoobrikuu jooksul on veel viimane võimalus tellida Loomingu Raamatukogu vana soodsa hinnaga 𝟒𝟖 𝐞𝐮𝐫𝐨𝐭 ja terve aasta tulevad raamatud koju kätte.
Kui teed tellimuse enne 𝟐𝟎. 𝐨𝐤𝐭𝐨𝐨𝐛𝐫𝐢𝐭, on raamatuid postkasti oodata juba novembrist. Esimesena saabub jaapanlase Kōbō Abe kultusromaan „Kastimees“, seejärel saksa klassiku Georg Büchneri kummaline lustmäng „Leonce ja Lena“ ja siis tänapäeva inuiti kirjaniku Tanya Tagaqi romaan „Lõhkine hammas“. Jõulukingiks on tulemas prantsuse autori Raymond Guérini jutustus kolmest õest, kes Teise maailmasõja aegses Prantsuse maskuliinses klassiühiskonnas katsuvad oma eluga toime tulla. Aasta 2024 toob põnevaid esseid, Félix Guattari aegumatult aktuaalse „Kolm ökoloogiat“ ja Friedrich Nietzsche kirjutised Wagnerist, memuaaridest Heinrich Eisenschmidti…
Kui teed tellimuse enne 𝟐𝟎. 𝐨𝐤𝐭𝐨𝐨𝐛𝐫𝐢𝐭, on raamatuid postkasti oodata juba novembrist. Esimesena saabub jaapanlase Kōbō Abe kultusromaan „Kastimees“, seejärel saksa klassiku Georg Büchneri kummaline lustmäng „Leonce ja Lena“ ja siis tänapäeva inuiti kirjaniku Tanya Tagaqi romaan „Lõhkine hammas“. Jõulukingiks on tulemas prantsuse autori Raymond Guérini jutustus kolmest õest, kes Teise maailmasõja aegses Prantsuse maskuliinses klassiühiskonnas katsuvad oma eluga toime tulla. Aasta 2024 toob põnevaid esseid, Félix Guattari aegumatult aktuaalse „Kolm ökoloogiat“ ja Friedrich Nietzsche kirjutised Wagnerist, memuaaridest Heinrich Eisenschmidti…
1 minut
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: Jan Kaus tõlkiva hääle kandvusest
“Tõlkija hääle kandvusest”
Jan Kaus
Viimasel ajal räägitakse jälle palju kommunikatsioonist. Kui uus number on juba õnnelikult trükikoja poole teele saadetud, tasub meenutada, et eelmises “Tõlkija hääles” vihjab Jan Kaus, justkui võiks tõlkijad oma suure vahendamiskogemuse tõttu viimases hädas peaaegu hakata pakkuma inimestele omavahelise suhtlemise koolitust. Elame-näeme, nagu öeldakse.
Loe lisaks siit.
Jan Kaus
Viimasel ajal räägitakse jälle palju kommunikatsioonist. Kui uus number on juba õnnelikult trükikoja poole teele saadetud, tasub meenutada, et eelmises “Tõlkija hääles” vihjab Jan Kaus, justkui võiks tõlkijad oma suure vahendamiskogemuse tõttu viimases hädas peaaegu hakata pakkuma inimestele omavahelise suhtlemise koolitust. Elame-näeme, nagu öeldakse.
Loe lisaks siit.
1 minut
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: Aare Pilv ja Mihhail Trunin Sergei Gandlevski poeetikast ja tõlkest
“Sergei Gandlevski “Vahva on sirel sel maikuul!…”: poeetika ja tõlge”
Aare Pilv ja Mihhail Trunin
“Kui nõukogude tegelikkus on nukker ja ebahuvitav, siis ei jää luuletajal üle midagi muud kui viibida „igaveste“ teemade ja motiivide maailmas, mis läbivad kogu Gandlevski luuleloomingut. Need on: üksindus ja eksistentsiaalne meele- heide, monotoonne igapäevaelu, loominguline isiksus mittevabal maal, luule- taja ja sõna ning lõpuks surma vältimatuse terav läbielamine.”
Loe lisaks siit.
Aare Pilv ja Mihhail Trunin
“Kui nõukogude tegelikkus on nukker ja ebahuvitav, siis ei jää luuletajal üle midagi muud kui viibida „igaveste“ teemade ja motiivide maailmas, mis läbivad kogu Gandlevski luuleloomingut. Need on: üksindus ja eksistentsiaalne meele- heide, monotoonne igapäevaelu, loominguline isiksus mittevabal maal, luule- taja ja sõna ning lõpuks surma vältimatuse terav läbielamine.”
Loe lisaks siit.
1 minut
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: Marilyn Fridolin praktilise väljundi võimalikkusest
“Praktilise väljundi võimalikkusest antiikkeelte alal: magistritööks Lukianose tõlge”
Marilyn Fridolin
“Kui olin 2013. aastal Tartu Ülikoolis klassikalise filoloogia bakalaureuseõppesse asunud, tuli mul seltskondlikel koosviibimistel üsna sageli vastata küsimusele, et mida ma selle erialaga küll peale hakkan. Ma arvan – kindlalt ei mäleta –, et vastasin üsna alati, et tõlkimine on kindlasti üks väljund, aga et üldiseid kultuurilisi teadmisi saan kindlasti ka mujal rakendada. Kumbki variant enamasti erilist muljet ei avaldanud – sest milleks tõlkida antiikteoseid eesti keelde, kui need on ju ometi olemas inglise keeles (sic!), ja see teine pool tundus lihtsat tüüpiline humanitaarteadlaste ebamäärane häma.”
Mis edasi sai ja kuidas kõik lõppes…
Marilyn Fridolin
“Kui olin 2013. aastal Tartu Ülikoolis klassikalise filoloogia bakalaureuseõppesse asunud, tuli mul seltskondlikel koosviibimistel üsna sageli vastata küsimusele, et mida ma selle erialaga küll peale hakkan. Ma arvan – kindlalt ei mäleta –, et vastasin üsna alati, et tõlkimine on kindlasti üks väljund, aga et üldiseid kultuurilisi teadmisi saan kindlasti ka mujal rakendada. Kumbki variant enamasti erilist muljet ei avaldanud – sest milleks tõlkida antiikteoseid eesti keelde, kui need on ju ometi olemas inglise keeles (sic!), ja see teine pool tundus lihtsat tüüpiline humanitaarteadlaste ebamäärane häma.”
Mis edasi sai ja kuidas kõik lõppes…
1 minut
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: Reili Argus keeletoimetamise muredest
“Keeletoimetamise traditsioonist Eestis. Erinevad ajad, ühesugused mured”
Reili Argus
Head emakeelepäeva!
“Tõlkija hääle” X numbris kirjutab Reili Argus keeletoimetamise traditsioonidest Eestis: toimetaja kui korrektor esimese Eesti Vabariigi ajal, seejärel kui keelenormi järgija ja tsensor nõukogude perioodil ning lõpuks turumajanduse Eestis kui klienditeenindaja, aga samal ajal ka nõuandja, autori teine silmapaar ja keelelausuja.
Loe edasi siit.
(Pilt: Tallinna Ülikool)
Reili Argus
Head emakeelepäeva!
“Tõlkija hääle” X numbris kirjutab Reili Argus keeletoimetamise traditsioonidest Eestis: toimetaja kui korrektor esimese Eesti Vabariigi ajal, seejärel kui keelenormi järgija ja tsensor nõukogude perioodil ning lõpuks turumajanduse Eestis kui klienditeenindaja, aga samal ajal ka nõuandja, autori teine silmapaar ja keelelausuja.
Loe edasi siit.
(Pilt: Tallinna Ülikool)
1 minut
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: praktilisi soovitusi Margus Otilt
„Tõlkimine on elu”
Margus Ott
Tahan selles jutus näidata, kuidas tõlkimisprotsess sarnaneb elamisprotsessi enesega.
Loe edasi siit.
Pilt: Art Allik
Margus Ott
Tahan selles jutus näidata, kuidas tõlkimisprotsess sarnaneb elamisprotsessi enesega.
Loe edasi siit.
Pilt: Art Allik
1 minut
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: Tühjus ja tähendus – tõlkides Sapphod
Neeme Näripä
Vanakreeka ühe kuulsaima monoodilise ehk soololauliku Sappho (eluaeg u 7. ja 6. saj eKr) suures osas fragmentaarselt säilinud luuletusi tõlkides kerkib tahes-tahtmata küsimus tähendusest ja selle puudumisest ehk tühjusest. Tühjusest omakorda tulenevad mitmed võimalused ja ohud, mida selles artiklis püüangi käsitleda. Sappho loomingu allikateks on ühelt poolt leitud papüürosed (otsene tekstitraditsioon) ning teiselt poolt tsitaadid ja parafraasid muudelt autoritelt (kaudne tekstitraditsioon). Kuna papüüros säilib halvasti ning tekste tsiteeritakse harilikult vaid osaliselt, on meieni jõudnud ainult mõned üksikud enam-vähem terviklikud Sappho laulud. Nii et Sappho pärandis on küllaga tühjust, teksti puudumist seal, kus ta peaks olemas olema. Tühjuse all pean…
Vanakreeka ühe kuulsaima monoodilise ehk soololauliku Sappho (eluaeg u 7. ja 6. saj eKr) suures osas fragmentaarselt säilinud luuletusi tõlkides kerkib tahes-tahtmata küsimus tähendusest ja selle puudumisest ehk tühjusest. Tühjusest omakorda tulenevad mitmed võimalused ja ohud, mida selles artiklis püüangi käsitleda. Sappho loomingu allikateks on ühelt poolt leitud papüürosed (otsene tekstitraditsioon) ning teiselt poolt tsitaadid ja parafraasid muudelt autoritelt (kaudne tekstitraditsioon). Kuna papüüros säilib halvasti ning tekste tsiteeritakse harilikult vaid osaliselt, on meieni jõudnud ainult mõned üksikud enam-vähem terviklikud Sappho laulud. Nii et Sappho pärandis on küllaga tühjust, teksti puudumist seal, kus ta peaks olemas olema. Tühjuse all pean…
2 minutit
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: masinglikke märkmeid
Ahto Lobjakas
I
See, millest yhes keeles ei saa rääkida, sellest ei saa selles keeles mõelda. See jääb sellise keele silmapiiri taha – ning silmapiir on siin radikaalselt mõeldud, radikaalsemalt kui „horisont“ või „perspektiiv“. Viimased eeldavad välist reaalsust, mida piirata või millele vorm anda. Sõnas „silm“ võiks siin kuuldav olla sõna „ilm“. Keele silmapiir loob ilma. Mõtleb ta välja, „räägib välja“ ilma, mida muidu poleks. Poleks olemas. Tees on radikaalne, aga kui eeldada, et inimesel puudub otsekontakt „reaalsusega“ ja keel seda kontakti kuidagi vahendab, siis jääb tähendus – see, mida „reaalsuse“ kohta öelda saab – keele sisse ning millegi enama ja kaugema…
I
See, millest yhes keeles ei saa rääkida, sellest ei saa selles keeles mõelda. See jääb sellise keele silmapiiri taha – ning silmapiir on siin radikaalselt mõeldud, radikaalsemalt kui „horisont“ või „perspektiiv“. Viimased eeldavad välist reaalsust, mida piirata või millele vorm anda. Sõnas „silm“ võiks siin kuuldav olla sõna „ilm“. Keele silmapiir loob ilma. Mõtleb ta välja, „räägib välja“ ilma, mida muidu poleks. Poleks olemas. Tees on radikaalne, aga kui eeldada, et inimesel puudub otsekontakt „reaalsusega“ ja keel seda kontakti kuidagi vahendab, siis jääb tähendus – see, mida „reaalsuse“ kohta öelda saab – keele sisse ning millegi enama ja kaugema…
1 minut
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: Mathura
Mõned heitlused abstraktsusega hindikeelses luules
Mathura
On küllap loomulik, et meie kirjandus- ja tõlkekultuur on valdavalt Euroopa-keskne. Ent kui mõelda näiteks, kuidas maailma kahekümne enimräägitud keele hulka kuulub tervelt seitse India subkontinendil kõneldavat keelt, ning tõdeda, et teame India kirjandusest suures plaanis ehk vaid inglise keele vahendusel tõlgitud bengali poeeti Rabindranath Tagore’i ning tänapäevaseid otse inglise keeles kirjutavaid autoreid, võib päris kindel olla, et mahukas osa maailma kirjanduspärandit pole tänaseni eesti lugejani jõudnud. Selle tühimiku pisukesekski täitmiseks olen viimase kümne-viieteist aasta jooksul püüdnud eesti keelde vahendada paremikku India hindikeelsest luulest. Käesolev artikkel uurib mõningaid selles töös kohatud tõlkeprobleeme, eeskätt neid, mis puudutavad…
Mathura
On küllap loomulik, et meie kirjandus- ja tõlkekultuur on valdavalt Euroopa-keskne. Ent kui mõelda näiteks, kuidas maailma kahekümne enimräägitud keele hulka kuulub tervelt seitse India subkontinendil kõneldavat keelt, ning tõdeda, et teame India kirjandusest suures plaanis ehk vaid inglise keele vahendusel tõlgitud bengali poeeti Rabindranath Tagore’i ning tänapäevaseid otse inglise keeles kirjutavaid autoreid, võib päris kindel olla, et mahukas osa maailma kirjanduspärandit pole tänaseni eesti lugejani jõudnud. Selle tühimiku pisukesekski täitmiseks olen viimase kümne-viieteist aasta jooksul püüdnud eesti keelde vahendada paremikku India hindikeelsest luulest. Käesolev artikkel uurib mõningaid selles töös kohatud tõlkeprobleeme, eeskätt neid, mis puudutavad…
1 minut
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: järjest naljakamam ja naljakamam!
„Alice imedemaal“ eesti tõlgetes.
Mirjam Parve
„Kõige hullem raamat, mida ma lugenud olen“, „kuidagi liiga väljamõeldud“, „segane“, „mõttetu“, „kahtlane“, „nõme inglise huumor“ – nii kommenteerisid Lewis Carrolli raamatut „Alice Imedemaal“ Jaan Krossi tõlkes eesti koolilapsed vanuses 9–14. Annika Aasa magistritöö raames küsitletud 64 lapsest kahele kolmandikule raamat ei meeldinud, 48 vastaja meelest oli see lapsik, 25 meelest igav, 21 meelest tüütu ning ainult 11 lapse arvates naljakas ja 3 jaoks põnev. „Alice’il“ näibki olevat sellise teksti kuulsus, mille maailma (teelaudkondi, kassi-irveid ja triibulisi põlvikuid) mitmesuguste ristmeedialiste adaptatsioonide kaudu kõik justkui tunnevad, aga mida paljud õieti lugenud polegi.
LOE EDASI SIIT!
Mirjam Parve
„Kõige hullem raamat, mida ma lugenud olen“, „kuidagi liiga väljamõeldud“, „segane“, „mõttetu“, „kahtlane“, „nõme inglise huumor“ – nii kommenteerisid Lewis Carrolli raamatut „Alice Imedemaal“ Jaan Krossi tõlkes eesti koolilapsed vanuses 9–14. Annika Aasa magistritöö raames küsitletud 64 lapsest kahele kolmandikule raamat ei meeldinud, 48 vastaja meelest oli see lapsik, 25 meelest igav, 21 meelest tüütu ning ainult 11 lapse arvates naljakas ja 3 jaoks põnev. „Alice’il“ näibki olevat sellise teksti kuulsus, mille maailma (teelaudkondi, kassi-irveid ja triibulisi põlvikuid) mitmesuguste ristmeedialiste adaptatsioonide kaudu kõik justkui tunnevad, aga mida paljud õieti lugenud polegi.
LOE EDASI SIIT!
1 minut
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: Bibliogîte
Veronique Durandi ja Jean-Pierre Ohliga vestleb Heli Allik.
Prantsusmaal maalilises Dordogne’is, mille vaated meenutavad lapsepõlves loetud muinasjuturaamatute illustratsioone, asub väikeses, kõigest kolmesaja elanikuga Borrèze’i külas üks imelik ja idülliline koht Bibliogîte – Les Pierres Dorées, mille nime on veidi raske tõlkida. Les Pierres Dorées on muidugi Kuldsed Kivid, aga Bibliogîte? Raamatumagala? Raamatuöömaja? Majalugela? Bibliovõõrastemaja? Lugemismajutus? Raamatuturismitalu? Bed and Bookfeast? Lugeda ja magada? Ükski vaste ei sobi, aga igal juhul on see kaunis, väikese mäe jalamil asuv, korraga elegantne ja boheemlaslik-rustikaalne võõrastemaja, mis pakub ööbimist, vaikelu ja raamatuid. Selle eest hoolitsevad Veronique Durand ja Jean-Pierre Ohl, kes oma endised askeldused Bordeaux’s – töö…
Prantsusmaal maalilises Dordogne’is, mille vaated meenutavad lapsepõlves loetud muinasjuturaamatute illustratsioone, asub väikeses, kõigest kolmesaja elanikuga Borrèze’i külas üks imelik ja idülliline koht Bibliogîte – Les Pierres Dorées, mille nime on veidi raske tõlkida. Les Pierres Dorées on muidugi Kuldsed Kivid, aga Bibliogîte? Raamatumagala? Raamatuöömaja? Majalugela? Bibliovõõrastemaja? Lugemismajutus? Raamatuturismitalu? Bed and Bookfeast? Lugeda ja magada? Ükski vaste ei sobi, aga igal juhul on see kaunis, väikese mäe jalamil asuv, korraga elegantne ja boheemlaslik-rustikaalne võõrastemaja, mis pakub ööbimist, vaikelu ja raamatuid. Selle eest hoolitsevad Veronique Durand ja Jean-Pierre Ohl, kes oma endised askeldused Bordeaux’s – töö…
1 minut
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: muljeid mullusest tõlkekirjandusest
AET VARIK 2020. aastal ilmunud tõlgetest.
Juttu tuleb eelkõige ilukirjandusest, sest muljed on kogunenud Kulka ilukirjandusliku tõlke žürii töö käigus. Kui need tavalise lugeja muljetest kuidagi erinevad, siis arvatavasti mahu poolest, loomupärasest huvist nii ammendavat lugemismaratoni enamasti sihiks ei seata.
Paar sõna statistikast: kokku ilmus tõlkeraamatuid Eesti Rahvusbibliograafia andmebaasi järgi 2020. aastal 2231. Üle 1500 neist tõlgiti inglise keelest. Teistest keeltest juhib saksa keel 123 tõlkega, pisut üle 100 raamatu on tõlgitud ka rootsi keelest. Tõlkeid prantsuse ja vene keelest on kummastki 80 ringis, lisaks paistavad silma soome keel 69 ja norra keel 43 tõlkega. Ka 33 tõlget itaalia keelest võib ilmselt…
Juttu tuleb eelkõige ilukirjandusest, sest muljed on kogunenud Kulka ilukirjandusliku tõlke žürii töö käigus. Kui need tavalise lugeja muljetest kuidagi erinevad, siis arvatavasti mahu poolest, loomupärasest huvist nii ammendavat lugemismaratoni enamasti sihiks ei seata.
Paar sõna statistikast: kokku ilmus tõlkeraamatuid Eesti Rahvusbibliograafia andmebaasi järgi 2020. aastal 2231. Üle 1500 neist tõlgiti inglise keelest. Teistest keeltest juhib saksa keel 123 tõlkega, pisut üle 100 raamatu on tõlgitud ka rootsi keelest. Tõlkeid prantsuse ja vene keelest on kummastki 80 ringis, lisaks paistavad silma soome keel 69 ja norra keel 43 tõlkega. Ka 33 tõlget itaalia keelest võib ilmselt…
20 minutit
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: Reaalsust häkkimas
KIWAGA VESTLES KAJA KANN
Loe intervjuud PDF-formaadis siit.
;paranoia on võrgustik, mis kirjastab tooteid, mida ükski teine kirjastus ei saa, ei taha või ei julge ette võtta. Kui algusaastatel andis ;paranoia välja ligi kümme raamatut aastas, siis nüüd vähemalt ühe. See ei tähenda ;paranoia hääbumist, vaid osutab esmalt kvaliteedi paranemisele ja teisalt teiste kirjastuste mitmekesisusele. Kogu tegevust koordineerib kuraator Kiwa, kellega kohtusin, ise eelarvamusi täis, suvises tühjas Tallinna vanalinnas. Esiteks arvasin, et ta elab Tartus, teiseks, et ta kindlasti hilineb, on boheem, kes kasutab alati täpsustust vajavaid moodsaid võõrsõnu, ja kuna tean teda rohkem etenduskunstnikuna, siis sättisin end väga valvsaks, et siin…
Loe intervjuud PDF-formaadis siit.
;paranoia on võrgustik, mis kirjastab tooteid, mida ükski teine kirjastus ei saa, ei taha või ei julge ette võtta. Kui algusaastatel andis ;paranoia välja ligi kümme raamatut aastas, siis nüüd vähemalt ühe. See ei tähenda ;paranoia hääbumist, vaid osutab esmalt kvaliteedi paranemisele ja teisalt teiste kirjastuste mitmekesisusele. Kogu tegevust koordineerib kuraator Kiwa, kellega kohtusin, ise eelarvamusi täis, suvises tühjas Tallinna vanalinnas. Esiteks arvasin, et ta elab Tartus, teiseks, et ta kindlasti hilineb, on boheem, kes kasutab alati täpsustust vajavaid moodsaid võõrsõnu, ja kuna tean teda rohkem etenduskunstnikuna, siis sättisin end väga valvsaks, et siin…
17 minutit
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: Tõlkelise asjaarmastamise kiituseks
(ja natuke laituseks ka)
LAURI SOMMER
Georg Trakl. „Luule. Proosa. Draamad“. Tõlkinud Leho Ruus.
Kujundus ja fotode töötlus Tiina Sildre. OVTK, 2020.
Loe arvustust PDF-formaadis siit.
Loe lisaks: Lauri Sommer. Traklit tõlkides. ERR 19.11.2018
Parimad poeedid on avameelsed, aga ometi ei saa neis peituv mõistatus lugejaile kunagi lõpuni selgeks. Selles pakutavas mõttelises teelolekus sisaldub yks luule võludest. Nõnda on ka Georg Trakliga (1887–1914), keda maailmas ikka edasi tõlgitakse, olgu ka varasemaid vahendusi juba enam kui kymmekond, nagu inglise keeles. Sõnade tähendusväljad võivad ajas muutuda, kuid neid siduva luule võlu jääb. Suure keele puhul hakkab lugema ka eri paikkondade leksika ja tunnetus – ameeriklaste Trakl ei ole sama…
LAURI SOMMER
Georg Trakl. „Luule. Proosa. Draamad“. Tõlkinud Leho Ruus.
Kujundus ja fotode töötlus Tiina Sildre. OVTK, 2020.
Loe arvustust PDF-formaadis siit.
Loe lisaks: Lauri Sommer. Traklit tõlkides. ERR 19.11.2018
Parimad poeedid on avameelsed, aga ometi ei saa neis peituv mõistatus lugejaile kunagi lõpuni selgeks. Selles pakutavas mõttelises teelolekus sisaldub yks luule võludest. Nõnda on ka Georg Trakliga (1887–1914), keda maailmas ikka edasi tõlgitakse, olgu ka varasemaid vahendusi juba enam kui kymmekond, nagu inglise keeles. Sõnade tähendusväljad võivad ajas muutuda, kuid neid siduva luule võlu jääb. Suure keele puhul hakkab lugema ka eri paikkondade leksika ja tunnetus – ameeriklaste Trakl ei ole sama…
32 minutit
LOE TÕLKIJA HÄÄLT: Antiikmaailm eesti keeles
VESTLUSRING ANTIIKKIRJANDUSE TÕLKIMISEST. KASPAR KOLK, MARIA-KRISTIINA LOTMAN, JANIKA PÄLL, KAI TAFENAU, IVO VOLT JA KADRI NOVIKOV. KÜSIB KAARINA REIN.
Vestluse PDF-fail.
Antiikkirjandus peaks Euroopa kultuuriruumis olema iseenesestmõistetav ja loomulik nähtus, aga Eestis ja eestikeelsena on see pigem haruldane ja kättesaamatu. Milline on seis antiikkeeltest eestindamisel ja millised karid varitsevad antiikmaailma vahendamisel, arutleti Tartus eelmise aasta maikuus. Tänavuse Mait Rauna „Upanišadide“ tõlkest võrsunud vaidlusega sarnane debatt toimus antiigi vallas Ilmar Vene tõlgitud Seneca „Moraalikirjade Luciliusele“ eestinduse üle 1996. aastal. Seekord toimus arutelu siiski rahulikumas õhkkonnas. Klassikalistest keeltest tõlkimisest Eesti kultuuriruumis minevikus, olevikus ja tulevikus kõnelesid „Kreeka kirjanduse antoloogia“ koostaja Janika Päll, „Rooma kirjanduse…
Vestluse PDF-fail.
Antiikkirjandus peaks Euroopa kultuuriruumis olema iseenesestmõistetav ja loomulik nähtus, aga Eestis ja eestikeelsena on see pigem haruldane ja kättesaamatu. Milline on seis antiikkeeltest eestindamisel ja millised karid varitsevad antiikmaailma vahendamisel, arutleti Tartus eelmise aasta maikuus. Tänavuse Mait Rauna „Upanišadide“ tõlkest võrsunud vaidlusega sarnane debatt toimus antiigi vallas Ilmar Vene tõlgitud Seneca „Moraalikirjade Luciliusele“ eestinduse üle 1996. aastal. Seekord toimus arutelu siiski rahulikumas õhkkonnas. Klassikalistest keeltest tõlkimisest Eesti kultuuriruumis minevikus, olevikus ja tulevikus kõnelesid „Kreeka kirjanduse antoloogia“ koostaja Janika Päll, „Rooma kirjanduse…
